Tänavune noorsootöö nädal toimus 13.-19.november ja keskendus keskkonna heaks tegutsemisele. Sellest lähtuvalt kuulutas Eesti Noorteühenduste Liit välja Noorte osaluse fondi välkvooru, mille keskmes oli keskkonnateemaliste osaluskohvikute korraldamine noorsootöö nädala jooksul. Kuusalu Noortevolikogu haaras võimalusest ja korraldas 17.novembril Kolgaküla Rahvamajas Kuusalu valla noorte osaluskohviku. Kokku tuli 30 osalejat, 9 noortevolikogu liiget ja 4 otsustajat. Abiks olid ka Kuusalu Noortekeskuse noorsootöötajad.

Noorsootöönädala raames keskenduti keskkonnasõbralikule eluviisile, kliimamuutuste leevendamise võimalustele, jätkusuutlike lahenduste tutvustamisele ning sellele, kuidas meil on võimalik panustada keskkonnahoidu. Eesti Noorteühenduste Liidu riigikogu valimiste platvormis on välja toodud, et üks noorte heaolu mõjutatavatest teguritest on keskkond ja jätkusuutlikus, mis on valdkondadeülene prioriteet.

Transpordilauas räägiti bussiliikluse korraldusest ja selle mugavusest. Õppekavade muudatustest rääkinud lauas jõuti järeldusele, et koolis võiks olla rohkem seksuaalõpetusest, rääkida enam viisakast käitumisest, poliitikast ja elulisest majandusest. Lauas “Noored tööle” arutati, et noore töötaja teadmised seadustest ja lepinguga tööst on kesised; leiti, et oleks vaja ühte veebilehekülge, kus noored ja tööandjad saaksid panna üles kuulutusi. Valimisi puudutanud lauas räägiti noortest kui vastutustundlikest valijatest, radikaalsusest poliitikas ja sellest, mida poliitikutelt oodatakse. Viiendas lauas, kus arutati koroonakriisi üle, jõuti järeldusele, et kommunikatsioon oleks võinud olla parem ja maskide kandmise peaks tegema kohustuslikuks.

Pikemad lauakirjeldused:

“Keskkond minu kodukohas” – Rohelisus, linnulaul ja lillelõhn – kas minu kodukohas võimalik? Kuidas oma kogukonda ja linnaruumi kujundada keskkonnasõbralikumaks? Kuidas tõsta keskkonnaalast teadlikkust? Otsustaja Margus Kirss, lauajuht Eliisa Helene Mäeväli Protokollisid Eliisa Helene Mäeväli ja Riine Roos

Lühidalt jõuti lauas selliste järeldusteni: Noored tajuvad, et valla kaasatus rahva osas on väike, kuigi harva on märgatud nt. Sõnumitoojas kutset avalikule arutelule. Ümbritsevas keskkonnas ei ole märgatud muutuseid ja vaba aja veetmise kohtadest on puudus. Üldiselt ollakse keskkonnaga rahul. Positiivse poole pealt toodi välja, et kirikuaed on ilusaks tehtud, vald jagab kodulehel infot prügi käitlemise kohta, Kuusalu-Kiiu vaheline kergliiklustee ühendus on hea, Keskkonnateenus võimaldab kodudest viia ka suuremad jäätmed ja elektroonika jäätmeid võetakse vastu tasuta. Noortele meeldis ka kooli ehituse 0-energia projekt.

Noored leidsid, et puudu on teadlikkus jäätmete eluteest ja seda tuleks rohkem koolis kajastada. Koolinoored võiksid rohkem külastada jäätmekäitlusega tegelevaid ettevõtteid ja pakendikeskust. Kooli ettevõtluspäeval võiks olla teemadena ka metsamajandus ja keskkonnaspetsialistide töötuba (infotund) kuidas prügi sorteerida. Kiius võiks olla matkaradu ja häiriv on liigne tänavavalgustus. Kergliiklustee valgustus võiks olla liikumisanduritega. Ka väiksemates alevikkudes (Kiiu, Kolga võiks olla taaraautomaat ja 3-sed prügikastid (biojäätmed, segajäätmed, pakend) Lagunevad hooned tuleks kokku koristada ja Kiiu mõisaprgi kujundusega tuleks tegeleda.

“Keskkond ja ettevõtlus” – Kes võtab ohjad, kas noored ise või peavad õppekavad selleks muutuma? Otsustaja Mart Reimann, lauajuht ja protokollija Uku Aasrand

Lauast tulnud põhilised järeldused: Koolides võiks toimuda rohkem analoogseid teemapäevi nagu Ettevõtluspäev. Teemapäevad aitavad rutiinseid koolipäevi põnevamaks muuta. 7.-8. klassis tehtava Õpilasfirmaga võiks olla võimalus 9.klassis edasi minna. Seejuures võiks rohkem rääkida toodete elutsüklist, läbimõeldud tarbimisest ja jätkusuutlikkusest. Majanduskursusel võiks kasutada rohkem arutelu vormi ja rääkida rohkem ettevõtlusest ja selle mõjudest ja tagajärgedest keskkonnale.

Noortel on tõsine hirm ebaõnnestumiste ees, mis edasistesse õpingutsesse või ellu üldiselt kaasa võetakse. Noored leiavad, et sellele aitab kaasa range hindamissüsteem koolis ja halvustav suhtumine puuduliku hinde puhul. Igal juhul on hirm ebaõnnestumiste ees suur ja kardetakse hinnanguid õpilaste ja õpetajate poolt. See on ka oluline põhjus, miks noored ei ole väga ettevõtlikud.

Kool peaks õpetama noori olema ettevõtlikud, andma oskused probleemide lahendamiseks, õpetama mõtlema oma peaga ning julgustama olema julge ja avatud väljakutsetele. Seda saab teha ainult läbi noorte kaasamise, nende arvamust kuulates ning nendega arutledes ja neid suunates. Mitte ainult fakti teadmiseid õpetades.

“Tarbimishullusega silmitsi seistes” – kuidas vähendada tarbimist? Kuidas vähendada jäätmeid, sh toidujäätmeid? Otsustaja Maarika Männil, lauajuht ja protokollija Jan Philip Kivimaa

Liigtarbimine tuleneb mõttetute asjade tootmisest( reostab keskkonda) ja emotsiooniostudest. Puudub väärtustunnetus ja kriitiline mõtlemine. Visatakse ostetud, tarbetud asjad minema.

Lahendus: Teadlikumad tarbimisharjumused.(toit, riided, harjumused) Tuleks tarbimine siduda kliimamuutustega. Harida nutikam toidu tarbimine
Väärtustada ringmajandust. Tuleb aru saada, mis hind on keskkonnale toidutööstusel(33% toidust läheb minema). Koolis on läbis teema Keskkond ja jätkusuutlikkus.( Õpetajaid tuleb koolitada). Toredam korduskasutus riiete ja tehnikaga pärsiks keskkonnaprobleeme

“Ühismaja” – Plussid ja miinused Kuusalu Noortekeskuse, Kuusalu Kunstide Kooli ja Kuusalu Raamatukogu ühe katuse alla viimisel. Otsustaja Kadi Raudla, lauajuht Mariella Soom ja protokollija Kerttu Saagpakk

ÜHISMAJA PLUSSID:

• ühise hoonega saab paremini ühendada kunstikooli ja kunstiringi (kes ei soovi päris kunstikoolis käia, saab hõlpsasti ringis käia) 
• juhendajatel motivatsioon tulla uude hooonesse 
• erinevate valla paikade noorte kokkupuutepunkt; kindla keskuse tekkimine, kuhu kõik on oodatud
• muusikakoolis juba kogunetakse ehk eeldus on olemas, et ehitis käiku läheks (hetkel vaadatakse halvasti kui keegi muusikakoolis passiks); kõik ajalised augud, mis muusikakoolis tekivad (tihti nt. solfedžo ja pillitunni vahel on palju aega), saaks õpilane hästi, efektiivselt sisustada (raamatukogu õppimisnurk, noortekas, köögiosa olemasolul saaks endale pakkuda tervislikumat toitu)
• Kolga inimestele oleks väga mõnus, kui saaks lihtsasti käia noortekeskuses või raamatukogus (muidu mõtetu passimine, eriti kaugemalt tulijate vaatevinklist) 
• vanad ehitised saavad kasutust
• saab uusi, põnevaid sündmuseid korraldada

ETTEPANEKUD:

• eraldi noortekeskuses noorematele ja vanematele (ruumide eraldatus mitte ainult suures plaanis (st. erinevad tiivad), aga ka noorteka plaanis – nt. hoone kolmeks tiivaks jagada ja kolmekorruseliseks) 
• pigem kõrgeks, kui laiali (rohealade kaitseks) – ja nii, et “tsoonid” (rmtk, noortekas, muusikakool) on läbi korruste 
• võiks kindlasti olla õueala (noortepark või raamatukogu välilugemispaviljon…), köögiala, vaikne õppimistuba raamatukogu tiivas; meeldis, et infovahetusruum oleks ühismajas
• võiks olla näitering (noorte kokkupuutepunkti mõttega läheb hästi kokku) — see tooks rahvamajja ka rohkem tegevust (etendused, rändteater)
• noortekas võiks olla põhikoolile ja keskkoolile rohkem huviringe (näiteks meisterdamine, käeline tegevus) 

• tuli ka ettepanek, et ühendada raamatukogu & kunstide kool (vaiksed, rahulikud asutused) ning eraldi noortekeskus (vandalism, lärmakas keskkond, aga samas on olemas helikindlad ruumid), kuid see oli ebapopulaarsem arvamus kui ühine maja
• ettepanek, et muusikakool teha Kunstide Kooli juurde efektiivsemaks ajakasutuseks (see kutsuks rohkem lapsi sinna) 

MIINUSED:

• mürateema (muusikakoolis trummid praegu kuulda teise maja otsa & noortekeskuses lapsed ja vandaalitsemine), müra võib häirida
• kui oleks palju korruseid, siis laste trampimine + muusikakoolis kui kellelgi on suur pill, siis raske üles minna

Uue maja välimus peaks keskkonnaga kokku sobituma  (ei meeldi nii nagu Kuusalu koolis on praegu täpitiivaga)